Joogateraapia – mis see on? kellele? ja kuidas?

Seda, et jooga praktiseerimisel on teraapiline ja tervistav toime, teadsid joogid juba vanal ajal. Üleüldise jooga populaarsuse kõrval on viimasel ajal ka joogateraapiast ühe enam kuulda. Kuid mis see joogateraapia on? Kas siis igasugune joogatund on joogateraapia? Siiski mitte. Kui me vestleme hea sõbraga, siis sellel võib olla meile teraapiline mõju, aga see ei tee veel meie sõbrast psühhoterapeuti. Sama on ka jooga puhul. Joogat õpetav inimene võib omada laialdasi teadmisi joogast, ent ta ei pruugi olla veel joogaterapeut, sest joogateraapia tähendab spetsiifiliste oskuste omandamist, sealhulgas kuidas vaadata inimest terviklikuna, näha tema probleemi koos laiema pildiga ning kuidas rakendada jooga nii paljusid vahendeid just seda inimest praegusel hetkel toetaval ja aitaval moel.

Kui keegi on joogaterapeut, siis kes ta on? Psühhoterapeut? Või füsioterapeut? – Ei seda ega teist. On ta ravitseja? Ka seda kindlasti mitte. Joogaterapeut on keegi, kes suunab klienti tema tervenemisprotsessis, liikumises suurema tasakaalu ja harmoonia poole, andes inimesele kätte vahendid, kuidas ta saab kõrvaldada takistusi sel teel. Joogaterapeudi toel võtab inimene aktiivse rolli enesetervendamises. Joogaterapeudi ülesanne ei ole mitte niivõrd õpetada joogatehnikaid, kui et toetada klienti tema väljakutsetel, et ta saaks suurema iseseisvuse, ühenduse iseendaga, oma sisemise jõu ja tarkusega. Joogateraapia käigus antav harjutus ei toeta mitte üksnes haigusesümptomite leevendamist, vaid ka isiklikku potentsiaali ja selle teostamist. Öeldakse: „Joogaterapeut on justkui taksojuht, kes sõidutab kliendi sinna, kuhu ta soovib.“. Mis see koht ka ei oleks, saab selles paigas inimene loodetavasti võimaluse iseennast teise nurga alt näha, end väestada ja lasta oma elujõul jälle särada.

Ajalooliselt on jooga olnud õpetustekogum, mida on edasi antud üks ühele formaadis – õpetaja andis õpilasele just neid harjutusi praktiseerimiseks, mis olid talle jõukohased, sobilikud, vajalikud. Üks ja seesama harjutus võib kahele näiliselt sarnasele inimesele mõjuda täiesti erineval moel. Siit jõuame ühe joogateraapia põhimõtteni – see ei ole retseptide maailm. Näiteks, kui on kaks inimest, kel mõlemal on alaseljavalud, võivad neile joogateraapia käigus antavad praktikad olla täiesti erinevad. Joogaterapeut ei „aseta plaastrit“ haigele kohale, vaid vaatab inimest tervikuna, võttes arvesse inimese füüsilist, energeetilist, mentaalset ja emotsionaalset seisundit. Lähemal vaatlusel märkame, et kõik on inimeses omavahel seotud. Tehes hingamisharjutust, paraneb kopsude töö, aga ka rahuneb meel; venitades lihast, on see hea nii lihasele kui üleüldisele toonusele. Spirituaalne töö aga omakorda on tunda füüsilises kehas. Teraapilisest vaatepuntkist, mõjutades ühte organit, mõjutame kogu organismi. Joogateraapia ei asu inimest kohe usinalt „remontima“. Esimene samm on tulla kohale, vaadata otsa sellele, mis praegu toimub, aktsepteerida ja mõista olukorda. Suured joogid on öelnud: „Täielikud nagu me praegu oleme, saame alati kasutada võimalust täiustumiseks.“ See tähendab eneseteadlikkuse ja -sõbralikkuse kasvatamist.

Milliste tervisehädade puhul võib saada abi joogateraapiast? Tänapäeval on juba üsna tavapärane, et joogateraapiat käsitletakse ka teadusajakirjades- ja portaalides, ehk et on juba piisaval hulgal teaduslikke tõendeid jooga tervendavast toimest. Arvatakse, et õige pea hakkame me nägema joogat tervishoiuteenusena, üha rohkem meedikuid soovitab juba tänasel päeval joogat ravivahendina. Spektrum on väga lai, jooga abil saab leevendust või toetust pakkuda järgmiste probeemide korral:

  • tugi- ja liikumisaparaadi häired (näiteks rühiprobleemid, seljavalud, skolioos);
  • südame- ja veresoonkonna haigused (kõrge vererõhk, samuti südamepuudulikkus, rütmihäired);
  • hingamisraskused, krooniline bronhiit ja astma;
  • seedehäired ja ärrituva soole sündroom;
  • urogenitaalse ja reproduktiivse süsteemi haigused; menstruaalhäired, menopaus;
  • stress ja krooniline väsimussündroom;
  • peavalud;
  • unetus;
  • ärevusäired ja depressioon;
  • uuringud näitavad jooga toetavat toimet vähihaigetele, leevendades näiteks keemiaravist tulenevaid kõrvalmõjusid, väsimust, ärevust, valusid, tõstes immuunsust. Otseselt mitte küll ravides, saab inimese elukvaliteeti tõsta selliste keeruliste haiguste puhul nagu seda on vähk.

Oluline on ka teadvustada, et joogateraapia ei ole mingil juhul imerohi kõikide haiguste ja hädade vastu. Ka tuleb arvestada, et joogaterapeut ei pane diagnoose, seda teeb siiski kvalifitseeritud arst. Nii võibki ette tulla, et joogaterapeut soovitab hoopiski arsti poole pöörduda, et siis juba pandud diagnoosi alusel pakkuda alternatiivmeetodid ühe või teise probleemi kallal töötamiseks. Joogateraapia ei eita ega lükka kõrvale nn tavameditsiini, ideaalis käivad nad käsikäes.

Milline näeb välja joogateraapia seanss? Esimene kohtumine algab vestlusega, mille käigus klient saab jagada, mis tal mureks, sest joogateraapiasse tulija ei soovi ju tavapärast joogaõpetust, vaid leevendust oma terviseprobleemidele, sümptomitele. Vestlus on oluline ka seetõttu, et üheskoos püütakse jõuda arusaamani sellest, kuhu tahetakse joogateraapiaga jõuda, mis on inimese eesmärgid oma joogaprogrammi praktiseerides. Seejärel joogaterapeut vaatleb ja hindab inimese kehahoidu, kuidas inimene seisab ja liigub, nägemaks tasakaalutusi tugi- ja liikumiselundkonnas. Kui paljust juba räägib inimese kehahoid! Seejärel uuritakse hingamist. Kogenud joogaterapeut suudab inimese hingamisest välja lugeda tohutul hulgal infot tema eluenergia, stressitaseme, meeleseisundite kohta. Nüüd on joogaterapeudil juba teadmine, mis oleksid need vahendid, mida kliendi isiklikku joogaprogrammi kaasata. Programm võib sisaldada joogaasendeid, hingamistehnikaid, meeleharjutusi, lõdvestustehnikaid – just vastavalt individuaalsetele vajadustele. Kohtumise lõpus saab klient paberil programmi ja nüüd algab isiklik praktika. Joogateraapia mõju on juba otseses seoses sellega, kas inimene teeb endaga tööd igapäevaselt. Tervenemine ei pruugi olla kiire protsess – nii nagu haiguse väljakujunemine võib võtta aastaid, võib ka sellest väljatulek olla pikaaegne ja kannatlikkust nõudev.

Joogaterapeudi poole ei pea pöörduma vaid haigusjuhtumite korral. Kui keegi soovib isiklikku suunamist oma joogateel, haigusi ennetada, oma terviklikkust ja tasakaalu toetada, leiab kindlasti tuge joogateraapiast. Joogateraapiat võib võtta vaid ühe seansina, ent tulemuslikum on seda teha korduvalt, kus kordusseansil vaadatakse praktikad üle, kas midagi oleks vaja korrigeerida või täiendada.

Kelles tekkis huvi ning soov joogateraapiasse aega kinni panna, siis võtke ühendust: premavat@gmail.com või telefonil 56994102.

Olen läbinud aastatel 2016-2018 Londonis baseeruvas joogakoolis Yogacampus 500-tunnise koolituse „Yoga Therapy Diploma Course“. Jooga on minu suur kirg olnud juba enam kui 17 aastat, ent silma paneb ikka eriliselt särama see, kui näen, kuidas inimesed saavad abi praktikatest ja tervenevad.