Olen Inga Põldma, sündinud 1975.a. Idamaine mõtte- ja elustiil on mulle lähedased olnud palju aastaid. Akadeemilises plaanis olen lõpetanud TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi aasia kultuuriloo eriala. Kuigi minu huvi jooga vastu algas just ülikooliõpingute ajal, mil joogatunnid olid koolis õpitava praktiliseks väljundiks, siis tänaseks päevaks on akadeemilisus minu elus tagaplaanile jäänud. Ütleb ju ka Sri Krishna Pattabhi Jois: “Jooga – see on 99% praktikat ja 1% teooriat.” Ent ärgem unustagem, et ka see 1% on üüratult suur. Joogaga tegelen alates 2001.aastast. Eks esmalt tundsin eelkõige füüsilist heaolu, mida joogatunnid mulle andsid, ent siis hakkasin märkama, kuidas tasapisi muutusid harmoonilisemaks minu suhted ümbritseva maailmaga, minu ellu tuli rohkem teadlikkust ja rahulolu. Avastasin, et jooga,  kui lisaks asanatele praktiseerida ka hingamis- ning meditatsiooniharjutusi, aitab mul jõuda lähemale iseendale, mõista, mida tõeliselt tahan. Teadlikkuse kasvades oskasin iseennast paremini aidata, kui juhtusin haigeks jääma või olin stressis või väsinud. 2006.a. suundusin aastaks Indiasse, et sealsete õpetajate käe all koolitust saada. Osalesin joogaõpetajate kursustel Vivekananda Ashramis Bangalores ning Ananda Joogakeskuses Nepalis. Sannyasi Shivgiri Ananda Joogakeskusest on Bihari Joogakooli järgija ning minagi hakkasin tundma suurt poolehoidu selle kooli õpetajate ja õpetuste vastu. Bihari Joogakool eesotsas Swami Satyanandaga on teinud tänuväärset tööd jooga kui elustiili tutvustamisel nn tavainimesele. Keerulise filosoofia asemel pööratakse suurt rõhku inimese kui terviku arenemisele. Bihari Joogakool on välja andnud suurel hulgal fantastilist joogakirjandust, mis minu saamisel joogaõpetajaks on mõjukat rolli mänginud. Indiast naastes sain aru, et jooga on minu tõeline kutsumus. Ma loobusin pikaajalisest tööst välisministeeriumis, et suunata kogu energia ja pühendumus joogatarkuste levitamisele. Õpetan joogat alates 2007.a. ning iga tund, mida juhendan, on suureks õppetunniks mulle endalegi. Olen täiendanud end mitmetel jooga- ja meditatsioonikursustel Eestis, Rootsis, Indias ja mujalgi. Viimastel aastatel olen paljut õppinud Iyengar joogat praktiseerides ja kursutel osaledes. Olulisemad läbitud kursused:

  • Joogateraapia dipomiõpe, Yogacampus in London, (2016.-2018.a.), 500 h;
  • Hatha-jooga õpetajate kursus Rishikeshis Jitendra Das’i juhendamisel koolis Patanjali International Yoga Foundation (2011.a.), 200 h;
  • Nada Yoga kursus Bihari joogakoolis Indias Swami Anandananda juhendamisel (2008.a.);
  • Jooga baaskursus Vivekanand ashramis Bangalores (2006.a.), 200 h;
  • Edasijõudnute kursused Prana Vidya ning Kriya Yoga Håå Joogakeskuses Lõuna-Rootsis Swami Janakananda juhendamisel;
  • Joogakursused Sharat Arora (BKS Iyengari õpilane) juhendamisel;
  • Vipassana meditatsioonikursused.

Minu jaoks tähendab hatha-jooga praktiseerimine tasakaalu See annab mulle võimaluse arendada oma füüsilist keha, tunda end oma kehas hästi, ent teisalt läbi kehapraktikate mõista paremini enda mentaalset ja emotsionaalset toimimist. Öeldakse, et jooga algab hetkest, mil oleme oma füüsilise joogaasendi jätnud vaikseks ja liikumatuks. Sellest hetkest saab alata meditatsioon. Niimoodi õpime joogaasendi kaudu kontrollima oma meelt. Ka oma tundides püüan rakendada tasakaalu põhimõtet. Minu juhendatavad joogatunnid on eriilmelised. Püüan mõista grupi energiataset, osalejate motivatsiooni, aga ka näiteks kuuseise ning vastavalt sellele kujuneb ka tund. Vahel pöörame suuremat tähelepanu ühele kehalepiirkonnale, näiteks seljale või puusadele, siis võime jällegi tegeleda mõnele aspektile energiates. Vahel on vaja põhirõhku lõdvestusele, vahel meeletööle. Hatha-jooga, mida juhendan, on Iyengar-jooga mõjutustega. See tähendab seda, et joogaasendite sooritamisel pööratakse suurt tähelepanu asendi täpsusele ja joondumisele. Nii on tunnis abivahenditena kasutusel rihmad, plokid, padjad. Abivahendid võimaldavad joogaasendit kogeda ka neil, kel keha ei ole võimeline või valmis veel lõppasendiks. Iseloomulikud on pikemad asendis püsimised, et anda ruumi kogemuse avaldumisele. Joogaasend on justkui elu peegeldus: keha võtab joogaasendi ning me asume uurima, mis meiega juhtuma hakkab. Proovime suhtuda võrdselt kõikidesse kogemustesse keha ja teadvuse tasandil. Sellepärast on väga oluline tulla igasse joogatundi ootusteta, klammerdumiseta meeldivate kogemuste külge. Tulevikus tahan rohkem teadmisi ja kogemusi omandada joogateraapia alal, et olla teadlikum iseenda tervislikust seisukorrast ning aidata teisi. Et jõuda terviklikkuseni, ei piisa üksnes tervisliku eluviisi järgimisest füüsilises plaanis, vaid see nõuab ka emotsionaalset, psüühilist ja vaimset rahulolu, mida jooga oma erinevate vahendite abil on võimeline pakkuma.