Joogalik toitumine

Joogasüsteemis kannab meie füüsiline keha nimetust annamaya koša – sõnasõnalt “toidust koosnev tasand”. Toit on seega füüsilise keha põhiline koostisosa ning vahend, kuidas hoida oma keha tervena. Ent see, mida me sööme, ei mõjuta mitte üksnes meie keha, vaid ka meie mõtteid, emotsioone, meeleseisundit, suhteid teiste inimestega ja iseendaga. Öeldakse, et süües ebapuhast ning kahjulikku toitu, on ka meie meel ebapuhas. Swami Vibhooti Saraswati on isegi öelnud, et meie meel koosneb toidu peenosadest. Seega joogaga kooskõlas olev toitumine on äärmiselt oluline joogaõpilase arenguteel.

Joogaliku toitumise nõuandeid jagavad juba sellised iidsed tekstid nagu „Bhagavadgitā”või „Hathayogapradipika”. Joogafilosoofia kohaselt koosneb kogu universum, sealhulgas toit, kolmest ilmingust (sanskr guņa): aktiivsus (rajas), inertsus (tamas), ning puhtus ja tasakaal (sattva). Igaühes meist on need kolm esindatud. Need aktiivsustasandid on pidevas vaheldumises, kord domineerib üks, siis jälle teine. Olendi loomuse määrab ära see, missugune neist kolmest on hetkel ülekaalus.

Rajas tähistab erksust, erutust, aktiivsust, ägedust, liikuvust. Sanskritikeelne sõna „rajas“ tähendas algselt tolmukübet, mis on püsimatu ja viskleb siia-sinna. Rajas-tüüpi inimestes on palju sundi, ambitsioone ja enesekehtestamist, aga vähe vaikust ja rahumeelsust. Neis on tubli annus viha ja vastumeelsusi.

Vastupidine sellele on tamas seisund, mis osutab meelepassiivsusele, laiskusele, loidusele ja apaatiale, pahurusele, tuimusele ja inertsusele. L.Mäll on tõlkinud selle pimeduseks, mis viitab ka vaimupimedusele. Tamas-tüüpi inimestel on nõrk motivatsioon saavutada kas vaimseid või materiaalseid sihte. Nende elus valitseb paigalseis ja neil on väga väike võime ennast muuta või parandada.

Neid kaht aktiivsustasandit ületab sattva, mida iseloomustab harmoonia, tasakaal, selgus, keskendunud olek, rahumeelsus, isetus. Vaimse arengu seisukohalt on eelistatud sattva harmooniaseisund ning sattva loomine ning rajas’i ja tamas’e vähendamine nii kehas kui meeles peaks igasuguse joogapraktika eesmärk olema.

Need kolm loomujoont sisalduvad ka toidus, ehk „Bhagavadgitā” sõnadega: „Ka toit, mis maitseb, on kolmesugune.” (XVII, 7). Joogalik toitumine algab teadvustamisest, kuidas mingi toit meid mõjutab. On kasulik aru saada, kuidas toidu erinev kvaliteet mõjutab meie üldist enesetunnet. Mis loob hea ja kerge tunde, mis ergutab, mis tekitab uimasust. Märkame, et toidu kaudu saame nimetatud loomujooni endas mõjutada. Ehk tarbides sattva’likke toiduaineid suurendame sattva osakaalu endas, ning vältides rajas’likku ja tamas’likku toitu, vähendame nende mõjuvõimu.

Sattva‘lik toit parandab tervist, annab elujõudu, tugevust ja rahulikkust. See vaigistab meelt ja teravdab mõistust ning aitab kaasa vaimsele arengule. Siia kuuluvad värsked puuviljad, tooredvõi kergelt keedetud köögiviljad, idud, pähklid, seemned, täisteratooted, kaunviljad, mesi, piim ja piimatooted nagu juust ja või, taimetee. Need toidud on lisanditeta ja säilitusaineteta. Teadlikkuse ja tänutundega söömine on samuti sattva‘lik. „Bhagavadgītā” ütleb: „Eluiga, tõelikkust, eluväge, tervist, õnne ja rõõmu tõstvad mahlakad, mahedad, toitvad ja hõrgud roadmeeldivad tõelistele.” (XVII, 7).

Rajas‘lik toit annab inimestele liigset energiat ja erutust. See loob segava ja kärsitu meeleseisundi, toob kaasa närvilisuse ja keskendumisvõimetuse. Rajas‘lik toit takistab saavutamast keha ja vaimu tasakaalu. Rajas‘liku toidusedeli hulka kuuluvad sellised ergutavad toidud nagu sibul, küüslauk, kohv, must tee, magusad karastusjoogid, suhkrurohked toidud, šokolaad ning vürtsikad ja teravad toidud. Need toidud võivad küll hetkeliselt meie energiataset tõsta, ent viivad lõpuks väsimuse või kerge stressi seisundisse. Rajas‘lik viis süüa, on teha seda kiirustades, püstijalu, ajalehe või televiisori seltsis. „Bhagavadgītā” ütleb: „Kibedad, hapud,soolased, ülikuumad, teravad, kuivad ja põletavad road on erutavad ning põhjustavad kannatusi,vaeva ja haigust.” (XVII, 9).

Tamas‘lik toit tekitab letargiat, laiskust ja tegevusetust. See vähendab motivatsiooni ja eesmärgitunnet ja see seostub masendunud meeleseisundiga. Ülesöömine on samuti tamas‘lik. Tamas‘likud toidud on liha, kala, munad, seened, ergutid, sigaretid, alkohol. Samuti paljud toidud, mida on kääritatud, konserveeritud, mitmeid kordi soojendatud, aga ka kiirtoit. Tamas‘likku toitu nimetatakse ka „surnud toiduks“. „Bhagavadgītā” ütleb: „Pooltoores, maitsetu, lehkav ja riknenud söök ning jäätmed ja toit, mis ei kõlba ohverdusteks, meeldib pimeduses viibijatele.” (XVII, 10).

Traditsiooniline joogalik dieet on lakto-vegetaarne. Joogid on taimetoitlased mitmel põhjusel. Esiteks, taimetoit arendab inimese kehas ja meeles sattva‘likke omadusi, loob kerge tunde ja meeleselguse. Filosoofiline põhjendus on, et kuna kõik olendid pärinevad ühest kõikehaaravast absoluudist ning iga olendi kõrgem teadvus ei erine teiste omast, tuleb kõiki olendeid kohelda lugupidamise ja armastusega. Samuti ütleb joogasuutrad kirja pannud Patanjali, et jooga ühe yama ehk käitumisreeglina tuleb järgida ahimsa‘t ehk vägivallatust – mitte teha haiget ühelegi olendile ei sõnas, mõttes, ega teos. Piimatoodete sattva’likkus on tänapäeval küsitav, vahest vaid tooteid, mis tulevad orgaanilisest farmist, kus loomi hästi koheldakse ning ei kasutata mürkaineid, saab pidada sattva’likeks. Ent midagi ei tasu joogas järgida pimesi. Tuleb kuulata oma keha ja isikupärasid toitu valides.

Mõningaid nõuandeid joogalikuks toitumiseks:

  • Püüa arendada teadlikkust söömise ajal – see on fundamentaalne joogapraktika. Söörahulikult ja keskendunult, ilma lisategevusteta (raamat, teler jne).
  • Söömine kulgegu lõdvestunud keha ja meelega, toitu nautides. Ei ole hea väsinud, ärritunud ja pingeolekus sööma asuda, sest siis läheb suur osa seedimiseks vajalikust energiast kaotsi. Parem võta 10 minutiks lõdvestusasend ning seejärel söö.
  • Joogaliku toitumise juures on tavaks kõhu täitmine vaid osaliselt. Täpsemalt, söögiga täidetakse umbes pool kõhust, veega (vett juuakse pool tundi enne või tund pärast söömist) veerand ning veerand jäetakse tühjaks.
  • Toitu regulaarselt, vältides söögikordade vahelist näksimist.
  • Hoidu söömisest hilisõhtul – selle tulemuseks on seedeprobleemid ning häiritud unenäod öösel.
  • Sama oluline kui toidu kvaliteet, on viis, kuidas toit on valmistatud – positiivsete emotsioonidega valmistatud roog kannab endas samuti positiivseid vibratsioone; samas kui tasakaalutus meeleseisundis valmistatud roog ei pruugi isegi maitsev olla.

Nautige tervislikku, maitsvat toitu! Head isu!

Koostanud: Inga Põldma

Kasutatud kirjandus:

  1. Sarkey D; Sarley I. „Jooga põhialused“. Ersen 1999.
  2. “Bhagavadgita”, tõlkinud ja kommenteerinud L.Mäll. Tartu, 2000.
  3. Swami Vibhooti Saraswati „Yoga Ecology Transforming the Inner and Outer Environments“ Yoga Magazine, May 2002.
  4. Dr Swami Karmananda “Yogic Management of Common Diseases”, Bihar School of Yoga, 1983