Panchakoša ehk inimese viis energiakeha

Joogafilosoofia läheb inimese keha uurides kaugemale füüsilisest kehast ning tunnistab meis peenemaid energiatasandeid. Me kõik koosneme viiest teineteisest läbipõimunud energiakehast ehk košast – seda kontseptsiooni tutvustas juba 6.-5.saj. e.m.a. India tekst “Taittiriya Upanişad“. Sanskritikeelne sõna koša tähendab „kihti, katet”, viidates liikumisele kiht kihi haaval üha peenema teadvuse tasandi suunas. Viis košat on annamaya, prāņamaya, manomaya, vijńānamaya, anandamaya. Maya tähendab „millegagi täidetud olema”, nii on meie energiakehad täidetud vastavalt toiduga, eluväega, intellektiga, intuitsiooniga, õndsusega. Teiste sõnadega, me võime elada füüsilise, vitaalse, mentaalse, teadmise ja transtsendentaalse keha tasandil.

Annamaya koša on meie materiaalne füüsiline keha, energia jämedakoeline avaldumine. Anna tähenduseks on „toit” ning meie annamaya koša on sõltuv toidust, veest, õhust. Upanişadides on õeldud, et me koosneme toidust, me oleme sündinud toidust ning naaseme sellesse. Toit on siin otseses seoses maaga. Kui teaduslik seisukoht on, et meie füüsilised kehad koosnevad erinevatest funktsionaalsetest süsteemidest (skelett, muskulatuur, vereringe, närvi-, seede-, lümfi,- immuun- ja endokriinsed süsteemid), mis võimaldavad kehal päevast päeva toimida, siis jooga väidab, et need elulised funktsioonid on vaid energia ja teadvuse vahelise koostegevuse avaldumisvormid. Energia ja teadvuse avaldumisdimensioone on mitmeid ning annamaya koša puhul on aine see, mida me kogeme. Kuigi viis energiakeha toimivad meis tervikuna, mitte üksikosadena, siis arusaamise lihtsustamiseks ning joogapraktika korraldamiseks on iga koša jaoks ette nähtud tehnikad. Asanate ehk joogaasendite kaudu oma keha ja organeid paremini tundma õppides, tunnetades lihaseid, liigeseid, selgroogu, ning isegi mõistes, kuidas erinevad siseelundid ja endokriinsed näärmed töötavad, tasakaalustame ja puhastame toksiinidest annamaya košat. Loomulikult kuulub selle juurde ka tervislik toitumine. Samuti hingamisharjutused ning shatkarmad ehk jooga puhastustehnikad.

Järgmiseks kihiks on prāņamaya košaprāņast ehk eluväest koosnev energiakeha, mis võimaldab meil liikuda ja väljenduda nii füüsiliselt kui vaimselt, ning mis määrab füüsilise keha elujõu. See on meie vitaalne keha. Prāņa voolab kanalites, mida nimetatakse nadideks. Väidetavalt on kehas 72 000 nadi ja neid kontrollivad energiakeskused ehk tšakrad. Põhitšakraid on seitse ja nende paigutus neurofüsioloogiliselt kattub lülisambast lähtuvate ja sisenõrenäärmetega seotud närvipõimikutega. Ühtlane ja harmooniline prāņa vool keha igas organis ja rakus ning puhtad ja avatud energiakeskused tagavad täieliku tervise annamaya koša tasandil. Tšakrate hea seisukord tagab meeldiva enesetunde, lisab isiksuslikku sära ning aitab suurendada isiksuslikku mõjujõudu. Joogafilosoofia järgi jääbki inimene haigeks siis, kui tema energiakanalites ja –keskustes on blokeeringuid ja ummistusi ning prāņa ei saa vabalt voolata. Erinevad joogahingamise tehnikad, mis koonduvad termini prāņāyama alla, aitavad arendada ning tõsta prāņamaya koša kvaliteeti. Seda teevad ka puhastavad praktikad ja meditatsioonid tšakratele, kriya ja kundalini jooga.

Nagu öeldud, füüsiline keha ei saa eksisteerida ilma prāņata, ning füüsilises kehas voolava energia vaegus viib eluliste funktsioonide nõrgenemiseni. Nagu prāņamaya toetab annamaya košat, on manomaya toeks prāņamayale, ehk meie vitaalne keha on mõjutatud emotsionaalsest ja vaimsest seisundist. See, mida me tinglikult mõistame mõistuse ja meele all, jaguneb kahe koša vahel – manomaya koša on madalama tasandi mõistus/meel, ehk intellektuaalne ja kontseptuaalne mõtlemine, mälu; ning vijńānamaya koša viitab peenemale tasandile ehk kõrgemale teadmisele, intuitiivsele teadlikkusele.

Manomaya koša on meie mentaalne keha oma mitmete erinevate funktsioonidega. See energiakeha töötab kui sõnumiedastaja erinevate energiakehade vahel, edastades välismaailma emotsioone ja kogemusi intuitiivsele kehale ja tuues peenemate tasandite kehade mõjutusi jämekeha tasandile. See on see osa meist, mis rõõmustab ja kurvastab, eelistab, mõtleb, mäletab, loob illusioone, pettub ja loodab. Pratyahara praktikad, mille käigus toimub pöördumine välismaailmast sisemaailma ehk oma meele poole, võimaldavad meil avastada ja tundma õppida manomaya košat. Samuti dhāraņā ehk kontsentratsiooniharjutused erinevatele objektidele nagu mandala, mantra, yantra. Kui palju sa oma manomaya koša üle mõjuvõimu omad, võid hinnata, kui istud meditatsiooniasendis ning jälgid oma hingamist. Vaata, kui kaua suudad hoida tähelepanu vaid ühel objektil, ilma et mõtte- või tundelained tähelepanu eemale ei tõmbaks. Või siis mediteeri paar tundi üksnes oma meele liikumist jälgides. Võib juhtuda, et tulemus kohutab sind, kuna uitmõtetest koosnev taustamüra osutub täiesti kontrollimatuks. Vaimse puhastumise teel on äärmiselt oluline vabaneda sellest mürast. Kathmandu lähedal asuvas ašramis rääkis joogi Shiva Giri mulle järgmise loo: „Kord oli ühel kuningal hobune, kes oli täiesti taltsutamatu. Kuningas lubas anda suured rahad sellele, kes hobuse taltsutab. Ei suutnud seda aga ei üks, ei teine. Siis ilmus välja mees, kes ütles, et on võimeline hobust taltsutama, ent ta vajab selleks mitut kuud. Selle aja jooksul järgnes mees hobusele kõikjale – jõi hobune jõest vett, siis ka mees kummardus jõest vett rüüpama. Kõike tegi mees hobusega külg külje kõrval. Aja möödudes hakkaski hobune tegema just seda, mida mees temalt nõudis. Nõnda tuleb ka meil oma meelele järgneda, teda jälgida, jäljendada. Teda tunda, temaga olla. Vaid siis suudame lõpuks ohjad haarata.”

Vijńānamaya koša on meie teadmisekeha, kus teadmised ja tarkus (jńāna) ei viita mitte kognitiivsele elu jooksul omandatud tarkusele, vaid kõrgemale ja spirituaalsele teadmisele. Teadmisekehaga on tegemist näiteks siis, kui jõuame millegi sügava äratundmiseni iseendas või maailmas: „see on see”. Sellepärast öeldakse ka, et vijńānamaya on meie intuitiivne keha. Vijńānamaya košaga seonduvad teadvuse aspektid citta ja ahamkara. Citta viitab teadlik olemise võimele, mis aitab saada vaatlejaks kõigele, mis juhtub, ning elada reaalsuses, illusioonidest kõigutamata. Ahamkara on ego positiivne aspekt ja viitab meie tõelisele loomusele, teadmisele, kes me tegelikult oleme – kes on see „mina”? Vastuse otsimine sellele küsimusele, iseenda identifitseerimine võib kesta pikki inimelusid. Sügavale enda sisse kaevudes, saadakse teadlikuks oma mõtetest, emotsioonidest, isegi alateadvusesse ladestunud muljetest ehk samskaradest ning karmadest. Teadmisekeha tasandil on meil meetodiks dhyānā ehk meditatsioon. Arendades oma vijńānamaya košat, toimub Sri Aurobindo sõnul liikumine tasandilt  knowledge-self tasandile knowledge-soul. Ignorantsus on taandunud, ning enesekesksus asendunud vaimsuse ja spirituaalsusega. Joogide kogemused aga kinnitavad, et aja ja ruumi seadustele alluvast meelest, mis loob omaenda identiteeti, kui puutub kokku erinevate vormide, ideede, nimedega, on võimalik edasi liikuda ja saavutada nn puhta meele seisund. Puhast meelt kogetakse anandamaya koša tasandil, see on samadhi ehk kirgastusseisund.

Anandamaya koša on kõige peenem energiakeha, milleni jõudmine toob tingimusteta rõõmu, rahulolu ja õndsuse. Anandamaya koša on täiuslik terve- ja tervikolemine. Võib öelda, et see on meie transtsendentaalne keha ja ei kuulu defineerimisele. Kui veel manomaya ja vijńānamaya koša tasandil on olemas see individuaalne ja eristav „mina”, siis õndsuse sfääris, kus on ületatud kannatused ning valitseb harmoonia kõiges mida teeme, puudub igasugune „mina”, kes saaks oma realisatsiooni kirjeldada ja seda sõnades edasi anda. Sellel tasandil puudub jälgija, kes hindab oma kogemust. Kogeja ja kogemus on nüüd teineteisesse sulandunud.

Paljud inimesed elavadki kogu oma elu annamaya ja manomaya koša tasandil, ilma et nad tajuksid peenema tasandi energiaid. Joogaga alustanu võtab samuti esmalt ette oma jämekeha, ning praktika käigus avastab seoseid erinevate energiakehade vahel. Näiteks painduvam keha muudab meid ka meelelaadilt painduvamaks, sügavama hingamise käigus avardub meel ja tunneme avatust ka oma füüsilises kehas. Või oled näiteks puuasendis taganud stabiilsuse ja füüsilise tasakaalu, hingamine on sügavaks muutunud, kui ühtäkki tunned sisemist jõudu ja küpsust enda sees kasvamas. Just see ongi sähvatus kõrgemalt olemise tasandilt. Kasutades viit košat kui metafoori, annab see joogapraktikale sügavust juurde ning aitab tasakaalustada keha, hingamist, mõtlemist ja emotsionaalsust ning teadmist, aga aitab paremini mõtestada ka meditatsiooni.

Abistav kirjandus:

  1. Sri Aurobindo „The Synthesis of Yoga”. Sri Aurobindo Ashram, Pondicherry 2002
  2. Swami Niranjanananda Saraswati „The Koshas”. Yoga Magazine 5, 1996
  3. H.R. Nagendra „Yoga”. Swami Vivekananda Yoga Prakashana, Bangalore 2006
  4. „Upanişads”, tõlkinud ja koostanud P.Olivelle. Oxford University Press, Oxford 1996